TERVISE KÜSIMUSTE LAHENDUS ALGAB OMA PEREÕEST JA PEREARSTIST
1. Kuidas ma tean, kes mu perearst on?

Igal inimesel on perearst, kelle ta on tavaliselt ise valinud. Perearst valitakse poolte kokkuleppel kirjaliku avalduse alusel. Juhul, kui inimene ei ole mingil põhjusel perearsti valinud, määrab talle perearsti Terviseamet.

Oma perearsti nime võite kontrollida riigiportaalist www.eesti.ee  teenusest "Ravikindlustuse ja perearsti info" või küsida haigekassa klienditeenindusest infotelefonil 16 363 (välismaalt helistades +372 669 6630).

2. Millist abi ja millal ma perearstilt saan?

Perearst koos pereõega diagnoosib ja ravib enamikku haigusi, jälgib kroonilisi haigeid ja lapse arengut, teeb lihtsamaid kirurgilisi operatsioone, võtab analüüse, vaktsineerib, seob haavu ja eemaldab niite. Vajaduse korral teeb perearst koduvisiite, annab nõu hoolduse kohta ja vigastusi või mürgitusi ennetavate tegevuste kohta kõigile tema nimistusse kantud inimestele.

Perearst on tema nimistusse registreerunutele esmase kontakti arst. See tähendab, et haigestunud inimene peab eeskätt pöörduma oma muredega selle perearsti poole, kelle nimistusse ta on kantud. Perearst teeb esmase arstliku otsuse iga terviseprobleemi kohta, millega patsient tema poole pöördub.

Perearst on kohustatud andma abi ise või korraldama arstiabi teiste tervishoiuteenuste pakkujate kaudu, saates patsiendid eriarstide vastuvõtule või haiglasse.

Vastuvõtuajad on igal tööpäeval ajavahemikus kella 8–18, perearsti tegevuskoht peab olema tööpäeviti avatud vähemalt kaheksa tundi päevas.

Patsient, kellel on raske tervisehäire, peab perearsti vastuvõtule saama pöördumise päeval, teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul.

Perearst peab teavitama inimesi sellest, kuhu ja kelle poole nad võivad pöörduda arstiabi saamiseks väljaspool vastuvõtuaega.

Perearsti vastuvõtuaeg on vähemalt 20 tundi nädalas, sellele lisandub koduvisiitide aeg.

Perearst valitakse poolte kokkuleppel. Iseseisvalt võib perearsti valida alates 15. eluaastast.

3. Kas ja kuidas ma saan oma perearsti vahetada?

Igal inimesel on õigus perearsti vahetada, selleks tuleb esitada uuele perearstile avaldus.

  • Esitage avaldus isiklikult või saatke see tähitud kirjaga valitud perearstile (avalduse blankett). Avalduse võib esitada ka digiallkirjastatult, aga kindlasti tasub eelnevalt valitud perearsti käest küsida, kumba avalduse esitamise vormi ta eelistab. 
  • Kui perearst ei ole Teile seitsme tööpäeva jooksul keeldumisest kirjalikult teada andnud, siis kuulute (või kuulub laps) tema nimistusse hiljemalt avalduse esitamisele järgneva kuu esimesest kuupäevast.
  • Perearst võib keelduda isiku võtmisest oma nimistusse juhul, kui tema nimistu on ületanud piirsuuruse (2000 inimest või 2400 inimest, kui perearsti juures töötab ka abiarst) või kui isiku alaline elukoht ei ole selle perearsti teeninduspiirkonnas.
  • Perearst võib võtta isiku oma nimistusse, olenemata piirsuuruse ületamisest, järgmistel juhtudel:
    • registreerimisavalduses märgitud Eesti rahvastikuregistri andmete kohane elukoht on perearsti teeninduspiirkonnas;
    • isiku perekonna liige on registreeritud juba varem selle perearsti nimistusse.
  • Kui inimesed pole endale perearsti valinud, siis Terviseamet võib määrata nad perearsti nimistusse nende alalise elukoha alusel. Terviseamet annab inimestele perearsti määramisest kirjalikult teada.
  • Kui perearsti vahetamisel tekib probleeme, siis abi ja nõu saamiseks tuleb pöörduda Terviseameti poole.
  • Uue perearsti nimistusse arvamisel tuleb uuele perearstile esitada elektroonilisel kujul või paberil oma tervisekaardi väljavõte või koopia, mille võite küsida oma eelmise perearsti käest.
4. Kas perearst võib visiiditasu küsida?

Kindlustatud isikud ei pea perearsti juures käies visiiditasu maksma. Perearsti koduvisiidi tasu ei ületa viit eurot. Koduvisiidi eest ei või nõuda tasu rasedalt, kelle raseduse on arst kindlaks teinud, ja kindlustatud lapselt, kes on alla kahe aasta vana. Visiiditasu ühe koduvisiidi eest ei või ületada viit eurot, olenemata kindlustatud isikute arvust ühe koduvisiidi kohta. Tasud ja hüvitiste määrad on esitatud haigekassa veebilehel.

5. Mille eest võib perearst teenustasu küsida?

Perearst võib võtta tasu tervisetõendi, haiguslehe duplikaadi ja tervisekaardi väljastamise ning koduvisiidi eest. Ravikindlustuseta isikutelt võib perearst küsida nii visiiditasu kui ka tasu osutatud teenuste eest. Kindlustatud isikutelt võib võtta tasu ka nende teenuste eest, mida osutati patsiendi soovil ilma meditsiinilise põhjenduseta.

Perearsti koduvisiidi tasu ei ületa viit eurot. Koduvisiidi eest ei või nõuda tasu rasedalt, kelle raseduse on arst kindlaks teinud, ja kindlustatud lapselt, kes on alla kahe aasta vana. Visiiditasu ühe koduvisiidi eest ei või ületada viit eurot, olenemata kindlustatud isikute arvust ühe koduvisiidi kohta.

Perearstil on õigus küsida tervisekaardi paberil väljastamise eest tasu alates 21. leheküljest kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje kohta.

Info tasuliste teenuste kohta peab olema perearstikeskuses nähtaval kohal.

6. Mis kellaajal võtab patsiente vastu perearst ja mis kellaajal pereõde?

Perearst töötab koos pereõega ja nende vastuvõtuajad peavad igal tööpäeval olema ajavahemikus kella 8–18. Vähemalt ühel päeval nädalas peab perearst võtma patsiente vastu kella 18.

Perearsti patsientide vastuvõtuaeg on vähemalt 20 tundi nädalas (viiel tööpäeval nädalas vähemalt neli tundi päevas, kusjuures vähemalt ühel päeval nädalas on vastuvõtt õhtusel ajal – kuni kella 18). Vastuvõtule lisandub aeg, mis kulub muudele perearsti tööjuhendis määratletud tegevustele (koduvisiidid, ennetav tervisekontroll kuni 18-aastastele lastele, sidevahendite teel nõustamine, tööajavälised vastuvõtud).

Pereõe patsientide vastuvõtuaeg on vähemalt 20 tundi nädalas, sellele lisandub aeg, mis kulub muudele pereõe tööjuhendis määratletud tegevustele (koduvisiidid, ennetav tervisekontroll kuni 18-aastastele lastele, sidevahendite teel nõustamine).

7. Kas ravikindlustuseta isik võib pöörduda oma perearsti poole?

Jah, võib. Registreerimine perearsti vastuvõtule on tavalistel alustel. Ravikindlustuseta isikud, kes ei vaja ilmtingimata arstiabi, tasuvad osutatud teenuste eest ise. Perearstil on teenuste hinna kehtestamise õigus (sotsiaalministri määrus nr 115, 29.11.2001).

Vältimatu abi eest ei pea haige ise tasuma, sellistel juhtudel tasutakse perearstile riigieelarves määratletud rahalistest vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahelise lepingu järgi.

8. Kui ma vahetan perearsti, kas ma pean tervisekaardi koopia viima ise uuele perearstile? Kas tervisekaardi väljastamine maksab?

Uue perearsti nimistusse arvamisel tuleb tõesti esitada uuele perearstile oma tervisekaardi väljavõte või koopia, mille võite küsida oma eelmise perearsti käest. Kas perearst edastab selle uuele arstile elektroonilisel kujul või viite selle ise paberil, on kokkuleppe küsimus. Perearstil on õigus küsida tervisekaardi paberil väljastamise eest tasu alates 21. leheküljest kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehekülje kohta.

9. Kuhu peab inimene pöörduma, kui ta vajab terviseprobleemide korral nõu väljaspool perearsti vastuvõtuaega?

Kui vajate perearsti abi väljaspool perearsti vastuvõtuaega, siis helistage perearsti nõuandetelefonil 1220. See on üleriigiline telefon, kust saab meditsiinilist nõu ööpäev läbi nii eesti kui ka vene keeles. Numbrilt saab nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaseks abiks ja infot Eesti tervishoiukorralduse kohta.

Perearsti nõuandetelefon 1220 on loodud selleks, et perearstilt oleks lihtne saada nõu ja abi ka järgmistel juhtudel:

  • oma perearsti ei ole võimalik kätte saada;
  • perearsti poole pöördumiseks on takistusi (asute kodust eemal);
  • terviseprobleem ei ole nii raske, et peaks perearsti poole pöörduma;
  • vajate nõu kellegi teise (lapse, lähedase) terviseprobleemi korral.

Häirekeskuse andmetel helistab ligikaudu kolmandik abivajajatest kiirabisse sellise terviseprobleemi korral, mis ei vaja kiiret ega elupäästvat sekkumist. Iga päev helistavad inimesed ka paljudesse perearstikeskustesse, et saada arstilt või õelt nõu ja abi ning infot tervishoiukorralduse kohta. Need on valdkonnad, mida katab ka nõuandetelefon 1220.

10. Kas ma võin helistada nõuandetelefonil, kui mul ei ole ravikindlustust?

Kõnele vastates ei tehta kindlaks helistaja isikut, seega võivad helistada ja nõu küsida kõik, k.a ravikindlustuseta inimesed.

Välismaalt helistades on number +372 630 4107. Lauatelefonilt (v.a Starmani ja Tele2 võrgust) helistades saab viis minutit tasuta rääkida, edasi kehtib kohaliku kõne hind.

Mobiiltelefonilt helistades kehtib kõne algusest paketipõhine minutihind.

11. Kui ma haigestun nädalavahetusel, millal peaksin olema tööl (nt müüjana kaupluses), kas perearst peab andma mulle haiguslehe esmaspäeval tagantjärele? Mida tuleks teha?

Arst võib haiguslehe avada pärast seda, kui on patsiendi läbi vaadanud ja haigestumise kindlaks teinud. Nädalavahetusel ei saa perearst haiguslehte alustada, sest perearstid ei tööta sellel ajal. Kuid arst võib anda nädalavahetuse päevaga algava haiguslehe juhul, kui patsient on pöördunud näiteks haigla valvetuppa või kutsunud kiirabi ning talle on antud sellekohane tõend. See tõend tuleb esitada perearstile kahe päeva jooksul.

12. Kui kiiresti peab inimene saama perearsti vastuvõtule?

Patsient, kellel on raske tervisehäire, peab perearsti vastuvõtule saama pöördumise päeval, teistel juhtudel viie tööpäeva jooksul. Sellest tähtajast kinnipidamiseks peab perearst vajaduse korral pikendama oma vastuvõtuaega.

13. Kui inimene haigestub kodust eemal olles, kas tal on õigus pöörduda asukohajärgse perearsti poole? Kas asukohajärgne perearst võib küsida visiidi eest tasu?

Patsiendil on õigus pöörduda lähima perearsti poole ja selle eest ei või küsida visiiditasu, kui isik on kindlustatud.

14. Kes vastab nõuandetelefonile 1220?

Nõuandetelefonile 1220 vastab kogenud meditsiiniharidusega nõustaja (perearst või pereõde), kes aitab analüüsida seisundi kriitilisust ja annab tegevusjuhised esmaseks abiks, lihtsate olukordade puhul ka koduseks raviks. Olenevalt olukorra raskusest soovitatakse helistajal pöörduda oma perearsti poole või haigla valvetuppa. Vajaduse korral suunatakse kriitiline kõne edasi kiirabisse.

15. Millist abi ja nõu saab pereõelt?

Pereõde osutab iseseisvalt ja koos perearstiga õendusabi, mis seisneb patsientide nõustamises, õpetamises ja juhendamises ning praktilise abi osutamises.

Iseseisval vastuvõtul täidab pereõde järgmisi ülesandeid:

  • kontrollib tervist eri tõendite vormistamiseks;
  • kontrollib kroonilise haigusega patsiendi tervisenäitajaid;
  • saadab vajaduse korral patsiendi perearsti vastuvõtule;
  • õpetab, nõustab ja juhendab patsienti tervise edendamisel ja säilitamisel, haiguste ärahoidmisel ning haigestumisel;
  • osutab patsiendile haiguste korral abi;
  • teeb koostööd teiste tervisemeeskonna liikmetega ja korraldab patsiendi

tervisedokumentatsiooni.

16. Millise perearsti poole peab pöörduma EL-i kindlustatu?

Perearsti nimistusse registreerimisõigus on igal elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel. Vajaminevat arstiabi osutatakse EL-kindlustatule Euroopa ravikindlustuskaardi alusel tasuta.  Igal perearstil oma kindel teeninduspiirkond, milleks on enamasti kohaliku omavalitsuse üksus. Perearst võib keelduda inimese võtmisest oma nimistusse juhul, kui tema nimistu on ületanud talle määratud piirsuuruse (2000 isikut või 2400 isikut) või kui inimese rahvastikuregistri elukoha aadress ei ole selle perearsti teeninduspiirkonnas.

17. Kas perearst tohib anda tööandjale infot isiku haiguse kohta?

Perearst ei tohi anda tööandjale infot isiku haiguse kohta.

18. Kas perearst peab andma mulle saatekirja eriarsti vastuvõtule, kui ma seda soovin?

Saatekirja väljastamine patsiendile peab olema meditsiiniliselt põhjendatud ja põhjendatust hindab perearst.

19. Milline on perearsti tähtsus krooniliste haiguste jälgimisel?

Perearstidel on krooniliste haiguste jälgimisel väga oluline roll. Seetõttu on krooniliste haiguste jälgimine ka üks perearsti kvaliteedi kriteeriumeid, mida haigekassa hindab. Selle eesmärk on kroonilise haiguse varajane avastamine ja tõhusa ravi rakendamine esmatasandil, et vähendada patsientide tüsistusi ja suremust. Selleks, et perearstide pakutav ravi oleks kvaliteetne, on spetsialistid koostanud ravijuhendi, mis on perearstile tegevuse alus. Näiteks ravijuhend täiskasvanute kõrgvererõhktõve käsitluseks esmatasandil (ravijuhenditega saab tutvuda veebilehel www.ravijuhend.ee).

20. Millal peaks inimene, kellel ei ole tervisemuresid, käima oma tervist perearsti juures kontrollimas?

Iga inimene peab mõne aasta tagant külastama oma perearsti isegi juhul, kui tema tervis talle muret ei valmista. Paljude haiguste avastamise ja tulemusliku ravi eeldus on see, et inimesed külastavad järjepidevalt oma perearsti ja pereõde ning lasevad vajaduse korral teha ennetusuuringuid. Kui meedias kutsutakse inimesi sünniaasta järgi uuringutes osalema või kui haigekassast saadetakse koju personaalne kutse uuringus osalemiseks (näiteks mammograafia või emakakaela PAP-analüüs), tuleb seal kindlasti ära käia.

21. Millal peaksin lapsega perearsti ja pereõe juures käima?

Laste soovitatavad tervisekontrollide ajad (kehtestatud sotsiaalministri määrusega).

Lapse vanus/klass

Arst

Õde*

Hambaarst

Silmaarst

1 nädal (koduvisiit)

x

x

 

 

2 nädalat

x

 

 

 

1 kuu

x

 

 

 

2 kuud

 

x

 

 

3 kuud

x

 

 

 

4,5 kuud

 

x

 

 

6 kuud

x

 

 

 

7 kuud

 

x

 

 

9 kuud

x

 

 

 

12 kuud

x

 

 

 

18 kuud

x

 

 

 

2 aastat

 

x

 

 

3 aastat

x

 

x

x

4 aastat

 

x

 

 

5 aastat

x

 

 

 

6–7 aastat

x

 

x (6 a)

 

7–8 aastat / I

 

x

x (7 a)

 

8–9 aastat / II

x

 

 

 

9–10 aastat / III

 

x

x (9 a)

 

11–12 aastat / V

x

 

x (12 a)

 

13–14 aastat / VII

 

x

x (14 a)

 

15–16 aastat / IX

x

 

x (15 a)

 

17–18 aastat / XI

 

x